Õie Olinda Sacherman
Õie Olinda Sacherman on arvatavalt eesti esimene elektroonilise muusika naishelilooja. Temast on väga vähe informatsiooni, kontserdil kõlav lint on leitud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi fondist. Pole teada, kus Sacherman töötatas, arvatavasti oli tal ligipääs Eesti Raadio tehnikale, millest annab tunnistust toona kasutusel olnud drossel-võnkekringide eriline kõla. Teos kasutab tolle aja kohta üllatavalt ajakohaseid elektroonilisi lahendusi. Teos on lõpetamata. Lindi ümbrisel oli märgitud tema sünniaastaks 1915. Surma-aasta pole teada, eeldatavasti on ta emigreerunud välismaale, kus tema jäljed on kadunud.
Allikas: https://www.eestimuusikapaevad.ee/2022/bio/oie-olinda-sacherman/
Udo Kasemets
EMA on järjekindlalt uurinud ja esitanud Eesti-Kanada helilooja Udo Kasemetsa (1919-2014) muusikat. Kasemetsa on nimetatud eesti kõige vähem tuntud kõige kuulsamaks heliloojaks, Kanada John Cage’iks, Kanada kõigi aegade kompromissituimaks heliloojaks. EMA on alates 2019 järjekindlalt esitanud Udo Kasemetsa elektroonilist muusikat (Lun(h)armonics, Yi Jing Jitterbug Soloctet, David & David & Larry & James, Tt – Tribute to tribute to Buckminster Fuller, Marshall McLuhan, John Cage)
Viimane neist, Tt – Tribute to tribute to Buckminster Fuller, Marshall McLuhan, John Cage (1968) on tõeliselt märkimisväärne ja omas ajas ülimalt ambitsioonikas teos, mis toimib tugevalt ka tänapäeval. Kasemetsa määratluse järgi on see “küberneetiline, publiku kontrollitud, audio-visuaalne performatiivne teos, küberneetiline muusika silmale, kõrvale ja meelele” (cybernetic music for eye, ear and mind). Tegemist on multimeedia teosega, mida määratlevad publikult kogutud andmed. Kasutusel on elektroonilised helid, fonogrammid, teksti lugemine, valgus, filmikatked, ekraanile kuvatavad graafikud ning juba esiettekandel 1968 oli andmete reaalajaliseks analüüsiks käigus arvuti!
EMA on esitanud teost kahes versioonis:
1) tänapäevases, digitaalse lahenduses: publik osaleb läbi veebipõhise kasutajaliidese, andmed kogutakse üle kohtvõrgu ning saadetakse elektrooniliselt kõigile esitajatele ning ekraanile. Selline ettekanne on võimalik ka üle interneti, kus osalejad ega ka esitajad ei pruugi olla füüsiliselt samas ruumis.
2) analoog-, ajaloolähedane versioon:
publik saab enda kätte füüsilised paberist perfokaardid ja kirjaklambird ning peab oma valikute tegemiseks torkama perfokaartidess kohta augud. Kaardid korjatakse kokku ja sisestatakse arvutisse. Saadud tulemuste põhjal joonistatakse käsitsi graafik, mis projekteeritakse seinale grafoprojektori abil. Heli- ja valgustehnikas kasutatakse analoogsüntesaatoreid jm 1960. aastate kontekstile lähedasi vahendeid.
EMA kogemuse järgi neist teine versioon on palju aeglasem, omal moel kohmakam, ettevalmistus nõuab rohkem tööd, kuid on ka palju tugevama sotsiaalse elemendiga – inimesed saavad liikuda ringi, vaikselt arutada järgnevate lõikude valikuid , vaadata ja kuulata erinevaid saalis paiknevaid esitajaid, lasta kõikidel meediatel endasse imbuda.
Teose kestus: 20..40 (digitaalne versioon) 60..90 minutit (analoogversioon)
Sven Grünberg live
Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) esitab Eesti süntesaatorimuusika pioneeride Sven Grünbergi ikoonilisi teoseid.
Grünbergi muusikutegevus algas 1970. aastate alguses, kui ta mängis klahvpille ja laulis ansamblites Mikronid ja Ornament. Seejärel oli ta progerock’i ansambli Mess (1974–1976) liider, mis oli esimene omataoline ansambel nii Eestis kui ka NSV Liidus. Ta oli üks esimesi elektrooniliste instrumentide kasutajaid Eestis. Tema elektroonilistes teostes on selgelt tajutav huvi idamaade kultuuride vastu, mis tekkis tal 1970. aastatel. Suur osa Grünbergi loomingust on filmimuusika – rohkem kui saja filmi originaalmuusika on toonud talle ka laiemat tuntust. Üks tema tuntumaid filmimuusikatöid on Nõukogude perioodi Eesti ulmefilmile „Hukkunud alpinisti hotell“ (1979), mis on tänaseks saavutanud kultusfilmi staatuse.
Viimastel aastatel on Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel (EMA) esitanud edukalt Sven Grünbergi varasemat loomingut. Kontserdipublik on olnud lummatud. Aastaks 2021 oli ansambel dekodeerinud ja esmakordselt lavale toonud Sven Grünbergi murrangulise elektroonilise muusika albumi „Hingus“ (1981). Käesolev ettekanne sisaldab muusikat Sven Grünbergi albumitelt „Hingus“ ja „OM“ (1988) ning filmist „Hukkunud alpinisti hotell“ (1979). Selle live-esituse eest pälvis EMA Eesti Kultuurkapitali muusikapreemia.